VÕIMALIKKUSTE VÕRGUSTIK

Koolitaja roll on kümmekond aastat minu professionaalses tegevuses kasvanud ja laienenud. Alustasin noorte- ja karjääriinfo teemaliste tundidega, liikusin edasi keelepesaõpetajate täiendkoolituse eestvedamise ja isiklikule terviklikule arengule suunatud koolitustega, millele järgnes sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitamine meeskonnatöö, suhtlemisoskuste ja stressijuhtimise teemal. Minu tänased koolitused on peamiselt suunatud üksikisikute ja meeskondade tervikliku arengu toetamisele ning andragoogiliste põhimõtete rakendamisele. Selle aluseks on pidev teemakohane enesetäiendamine ja sügavalt mõtestatud mitmekülgsed meeskonnatöö kogemused.

Andragoogikaõpingute jooksul olen keskendunud inimese ja meeskonna kui terviku arengu uurimisele ning sügavat õppimist toetavate protsesside mõtestamisele. Professionaalses tegevuses lähtun andragoogilistest ja sotsiodünaamilise nõustamise põhimõtetest ning täiskasvanute koolitaja eetikakoodeksist. Minu tööd meeskondadega kannavad teadmised kaasamisest, õppivast organisatsioonist, tunnustavast avastamisest, muudatuste juhtimisest, dialoogilise lähenemise põhimõtetest ja praktikatest. Koolitustegevuse kavandamisel jälgin, et planeeritavad tegevused ja koolituse sisu oleks kooskõlas õppekava, haridusvaldkonna alusdokumentide ja ajakohaste temaatiliste uurimistulemustega.

Õppeprotsessi ettevalmistamine

Õpirühma õpivajaduste väljaselgitamiseks kasutan süvaintervjuud koolituse tellijaga, et seada õppe eesmärgid ja õpiväljundid vastavaks õppijate tegelikele vajadustele ning koolitust sihipäraselt ette valmistada. Vestluse analüüsi põhjal koostan väljundipõhise koolitusprogrammi, kavandan ressursid selle elluviimiseks ja kooskõlastan need tellijaga.

Tänu andragoogikaõpingutele väärtustan üha enam koolitusprogrammi toetavat raamistikku õppeprotsessi kavandamisel. Uue koolituse ettevalmistamisel pean vajalikuks ka detailse metoodilise kava loomist. Olen seisukohal, et koolitusprogrammi põhjalik läbitöötamine aitab planeerida koolituse sisu, valida õpiväljundite täitmiseks sobivad meetodid ja jõuda õppeprotsessi eesmärgi täitmiseni. Lisaks, on oluline koolituse tellija tagasiside, mis lõpptulemusena kajastub koolitusprogrammis esitatud eesmärgis, õpiväljundites ja koolituse sisus. Õppeprotsessi ehitan üles 3-faasilisena: 1) evokatsioon ehk äratamise, 2) arusaamine ehk tähenduse mõistmise ja 3) refleksioon ehk tähenduse omaks tegemise faas. Juhindun arusaamast, et õppimises ja õpetamises on omavahel ühendatud 3 protsessi: õpi-, grupi- ja isikliku arengu protsess, ning püüan nende kõigi toetamiseks leida sobivaima aja-ja tegevuskava. Koolitusel kasutatavad meetodid valin lähtuvalt neljast küsimusest: keda õpetan, mida õpetan, kuidas õpetan, miks õpetan. Usun, et inimese tervikliku arengu toetamiseks võiks koolitusmeetodid toetada seoste loomist õppija, õpitava ja õppija eluilma vahel. Kui pedagoogikas kõneldakse ikka veel sellest, et õpetaja peab õpetama „tulede ja viledega“, siis andragoogina näen, et enam kasu on suhte loomisest õppijaga, tema kogemuse nähtavaks tegemisest ja sidumisest õppeprotsessi.

Koostan koolituste õppematerjalid ja nõustamisi toetavad materjalid, lähtudes käsitletavatest teemadest ning õppeprotsessi struktuurist ja metoodilisest ülesehitusest. Reeglina sisaldab minu koolituste jaotusmaterjal olulisemaid teoreetilisi lähtepunkte, selgitavaid skeeme ja jooniseid, millele lisan korrektsed viited allikatele. Töölehed, arutelusid toetavate veebikeskkondade põhjad koostan enamasti ise, kuid kellegi teise materjale kasutades või neid kohandades, lisan alati ka viite originaalile. Õppeprotsessi käigus õppijate ühise loominguna koostatud õppematerjalide autoriõigus kuulub minu arusaamise kohaselt õppegrupile.

Õppeprotsessi läbiviimine

Koolituste ja ka nõustamiste algul räägin osalejatega läbi kohtumise eesmärgi, õpiväljundid ja hindamisjuhendi, loon võimaluse isikliku eesmärgi seadmiseks ja refleksiooniks, et aidata näha seoseid õppija seniste kogemuste, õpihuvi ja koolitusprogrammis püstitatud eesmärkide vahel. Vajadusel tulen õppeprotsessi jooksul korduvalt tagasi õppe eesmärgi ja põhimõtete juurde ning toetan neist lähtuvalt koolitusolukorra või -tegevuse mõtestamist.

Õpiruumi mõiste hõlmab minu jaoks nii füüsilist, vaimset, emotsionaalset, kui ka sotsiaalset keskkonda. Juhendaja ja koolitaja ühe tähtsama ülesandena näen turvalise ja toetava õpiruumi loomist, milles saavad kasvada usaldus ja edasiviivad sotsiaalsed suhted. Füüsilise keskkonna valimisel ja kujundamisel pean koolitajana silmas eelkõige seda, et õpiruumi oleks õppeprotsesis võimalik lähtuvalt õppijate vajadustest ja kasutatavatest meetoditest ümber kujundada. Loon igale õppijale ligipääsu koolitusprogrammile, vajalikele õppematerjalidele ja abivahenditele. Jälgin, et õppijatel oleks võimalikult kerge luua kaaslastega kontakti ning aitan vajadusel ületada suhtlustõkkeid. Kavandan õppeprotsessi vahelduvaid meetodeid, pause ja liikumisvõimalusi, et suurendada osalejate meele ja keha valmisolekut õppida. Püüan koolituse algul luua kontakti iga õppijaga ning sõlmin õppegrupiga töökorraldust, suhtlust ja andmekaitset puudutavad kokkulepped. Kogu õppeprotsessi jooksul jälgin ja vajadusel toetan seda, et iga osaleja hääl oleks õpiruumis kuuldud ja tunnustatud. Planeerin õppeprotsessi õppijat ja tema kogemust kaasavaid meetodeid, et luua ühise ja õppijalt-õppijale õppimise võimalusi. Kasutan õppeprotsessis erinevaid refleksiooni- ja tagasiside meetodeid, et õppija saaks nii ennast kui ka kaaslasi jõustada.

Olen kogenud, et hoolikas õppeprotsessi kavandamine tagab vaid pool võitu, ehk peaaegu iga tegevuse jaoks peab olema valmis ka varuvariant. Kohalolu ja tähelepanelikkus osalejate suhtes võimaldab koolitusprotsessi käigus pidevalt jälgida, kas planeeritud meetod aitab õpperühmal ka tegelikkuses õpiväljundite saavutamiseni jõuda või mitte. Vajadusel tuleb kavandatud tegevused jooksvalt kas ümber järjestada või välja vahetada, et konkreetse õpperühma vajadustele vastata ja õpiväljundite täitmiseni jõuda. Kujundan õppeprotsessi ja hindan õpiväljundite saavutamist õppijate kaasamise ja tagasiside abil.

Koolitajana vastutan toetava ja turvalise õpiruumi loomise ja hoidmise eest. Selleks, et õppimine saaks õpperühmas tõhusalt toimuda, on minu jaoks oluline grupiprotsesse märgata ja nähtavale tuua. Toetan õppegrupi arengut osalejajetega avatult suheldes ja õppeprotsessis koostöövõimalusi luues. Teadmised grupi arengufaasidest ning neile vastavatest koolitaja ülesannetest, aitavad mul osalejaid õpieesmärkide saavutamisel toetada.

Õppeprotsessi analüüs ja hindamine

Kavandan ja viin oma oma koolitusi ellu kaasamise põhimõtetest lähtudes ning suhtudes igasse õppijasse kui väärtuslikku teekaaslasesse. Koolituse vältel osa küsin õppijatelt tagasisidet õppeprotsessi eesmärgi ja ülesehituse kohta. Julgustan õppijaid, kaaskoolitajaid ja tellijat õppesisu,-korralduse ja -tegevuste kohta küsimusi esitama ning hindamismeetodite arendamisse panustama. Õppeprotsessi käigus kasutan õppijate meelestatuse kaardistamiseks, arusaamade avaldumiseks ja kujundamiseks avatud arutelusid, rühmatöid ja sotsiomeetrilisi meetodeid. Kasutan protsessipõhist õpitulemuste hindamist, sest pean kõige tähtsamaks seda, et inimene koolitusprotsessis tõesti kohal ja kaasas oleks ning väärtustan õppija isikupära ja isiklikku arenguteed. Püüan märgata ja toetada kõigi osalejate edusamme, andes jõustavat tagasisidet. Vajadusel kasutan osaleja tähelepanu juhtimiseks väärmõistete peegeldamist ja ümbersõnastamist, lisades seletuse ja asjakohase konteksti. Õpitulemusi hindan arutelude, rühmatööde, lühirefleksioonide, eneseanalüüsi toetavate iseseisvate tööde ja jõustamisele keskenduva õppijate vastastikuse hindamise kaudu. Mitmeetapilise koolituse puhul analüüsin õpiväljundite saavutamist iseseisvate tööde ja tagasisideküsimustike abil. Koolituse lõpus kasutan õppijate tagasiside saamiseks refleksiivset lõpuringi, tagasisideküsimustikke või ühistööna loodavaid vaatmikke. Koolituse tulemuslikkust hindan koos kaaskoolitaja ja tellijaga refleksiivsetes aruteludes.